4 osa:

Adriana tõusis juba varahommikul, ta koperdas unisena kööki, haaras sealt apelsini mahla ning jääkuubikud. Ta külmkapp oli peaaegu, et tühi. Seal oli ainult kaks tomatit, üks dieetjogurt, hallitusjuust (ei, mitte hallitanud, vaid kõige kallim hallitusjuust maailmas), apelsinimahl. Siis jalutas ta rõdule ja nautis seal oma apelsinimahla jääkuubikutega. Jahe tuul sasis Adriana juukseid. Peale dušši all käimist valis ta välja Guessi kõrge kontsaga kingad, Pepe Jeansi veidi kitsad teksad, natuke avarama dekolteega pluus ning selle peale lühikese ja õhukese mantli. Siis võttis ta oma Gucci käekoti, haaras korteri võtmed ning lippas suure ärevusega uksest välja. Trepist alla minnes märkas ta väga peent vanemat naist, kes all valve lauas paberitega toimetas ning kes Adrianat sõbralikult tervitas.
Taksosse istudes helises ta telefon.
Adriana: "Hallo?"
Lisett: "Hommik, kus maal oled juba?"
Adriana: "Alles istusin taksosse. Uudiseid on?"
Lisett: "Ma olen juba koolis, enamus on. Ma rääkisin just Keviniga ja tema sõpradega."
Adriana: "Ja millest siis?"
Lisett: "Ah, tead küll, niisama. Mul on nii hea meel, et ma saan nendega paremini läbi, pealegi ta parim sõber on tõeliselt kuum, haha!"
Adriana: "Hahaha, siis on küll väga hea."
Lisett: "On küll, okei, koolis näeme, bitch!"
Kooli hoov oli suur, õpilasi oli metsikult palju. Adriana kõndis väravatest sisse suure enesekindluse ning armsa naeratusega. Esimese pingi juures märkas ta Lisettet, kes istus seal koos kolme sõbrannaga kes olid Jessica, Marelle ning Bia. Tüdrukud tutvustasid ennast ning jutu teemat oli kohe kuhjaga. Adriana närveeris, nagu ikka esimesel koolipäeval. Viis minutit helises tunnikell ning õpilased pidid klassiruumi minema. Adriana valis oma laua Lisettele võimalikult lähedale - Lisette taha, tema kõrval istusid Bia ja Jessica ning tema taga Hans. Mrs. Smith oli rõõmsameelne ja lahke õpetaja, kes mitte kunagi ei olnud ülbe ega õel. Kõigile meeldisid tema tunnid, need olid lõbusad kuid ka harivad. "Meil on uus õpilane klassis - Adriana!" ütles Mrs. Smith üleklassi. "Adriana, palun tutvusta end ja oma huvisid." Adriana tõusis püsti ning alustas: "Adriana olen, kolisin äsja siia Los Angelesest. Minu huvideks on golf, šoppamine ja elu nautimine." Kõik klassi poisid vilistasid ja plaksutasid peale Jasoni ja Jacki, nad olid kaksikud ja pururikkad. Kõige populaarsemad poisid klassis, kuid mitte nii kenad kui Kevin. Alustati tunniga, kuid Adriana märkas, et mingi paberilipikut anti käest-kätte. "Huvitav mis see küll on, et kõik selle peale itsitavad..." mõtles ta. Lõpuks sai Bia selle lipiku enda kätte ning andis edasi Adrianale. "Pidu kell 21:00 Henri juures, kõik on kutsutud, ADRIANA PEAB KOHAL OLEMA!!!" nii oli paberil kirjas.
Kui tunnikell käis jooksid enamus õpilased väga ülemeelikult klassiuksest välja, ainult Adriana pakkis asju korralikult kotti ja jalutas teistele järgi. Järsku kuulis ta oma kotis helinat. "Mh, jah, ma kuulen?" vastas ta veidi ärritatult, kuid ta isegi ei teadnud miks. "Tere tütreke, kus viibid? Mul on sulle üks rõõmusõnum." rääkis Adriana isa rõõmsal toonil.
Adriana: "Koolis."
Isa: "Ohohoo, jaa-jaa, sinu esimene koolipäev, eks ole? Igatahes ma tahtsin rääkida sõidust Los Angelese."
Adriana: "No?"
Isa: "Kuidas oleks, kui ma tuleksin homme esimese lennukiga sinu juurde ning peale seda sõidaksime mõlemad KOOS tagasi Los Angelese?"
Adriana kiljatas. "Jaaaaaaaah! See oleks super. Aga kauaks?"
Isa: "See pole veel kindel, kuid saad sa ikka koolist puududa? Esimene koolipäev ju ikkagi ja..."
Adriana: "Jajaa, muidugi saan. Nad ei saa mind vägisi kinni hoida, pealegi olen ma tähtsam, kui paljud teised kokku seal koolis. Kuidas nad saaksid minust nii kergesti lahti öelda, haa-ha."
Isa: "Olgu, teeme nii. Helistan homme."
Adrianal oli veel kuus tundi, kuid tal oli homme reis ja ta pidi enne seda puhkama ja asju pakkima. Ta oli küll harjunud reisima igapäev isegi mitu-mitu korda, kuid ta ei viitsinud enam koolis viibida. Ta pani oma kuldse mobiili tagasi oma käekotti, mille väärtuseks oli kahe suure villa hind. Siis jooksis oma sõbrannadele järele, et nendega hüvasti jätta. Muidugi ei olnud see päris jooksmine, sest nii kõrgetel kontsadel ei annagi eriti joosta, kuid Adriana oli sellel alal juba üsnagi usin. Adriana jõudis sõbrannadele järgi ja nad kogunesid ümber Adriana.
"Räägi asjast." ütles Lisette.
"Ah, ei midagi. Tulin lihtsalt tsau ütlema, ma sõidan homme hommikul ära ja enne seda pean puhkama ja nii edasi." vastas Adriana.
"Ahhh? Sa ei saa ju lihtsalt koolist ära minna! Turva ei lase sind kooli uksest välja juu..." ütles Marelle.
"Just nii. Sul ei ole mingit võimalustki uksest väljuda." lisas Jess.
"Sellepärast ongi mul teie abi vaja. Tõmmake tähelepanu endale ja mina lipsan uksest välja. Lihtne ja loogiline." ütles Adriana.
Tüdrukud ruttasid kooli ukse poole, sest järgmine tund hakkas kohe-kohe ja nad ei tahtnud Mrs Halley tundi hilineda. See õpetaja pidi olema paberitega hull.